Tai on olnud juba ammune sihtkoht, kuhu reisimise ümber on saanud mõtteid heietada. Novembris said mõtted lõpuks teoks tehtud ja kaks nädalat suurepärast reisi nauditud. Ja juba tahaks tagasi!
Diving in Thailand from Lyyli on Vimeo.
Esimene
sukeldumise päev ja ühtlasi ka pühapäev. Kava
näitas nelja sukeldumist. Saksa firma Sea Bees Diving on väga mugav ja hea
teenindusega. Laevas ootas varustuse juures vesi ja rätik.
Alustuseks serveeriti hommikusööki. Peale iga sukeldumist sai süüa
või mingit vahepala. Veealune elu on teistsugune kui Sharmis, veid
vaesem, aga teistmoodi huvitav. Väga palju oli merisiilikuid, kes
ootasid ja luurasid igal pool nõelad püsti. Vesi oli 30 kraadi ja
esimest korda sukeldusin lühikese kalipsoga. Esimene sukeldumine oli
Klaed Kawee vrakk, mis oli suhteliselt suur ja hästi säilinud.
Palju suuri ja väikseid lõvikalasid olid seal varjupaiga leidnud.
Teine sukeldumine Palong Wall. Seal sai väga vilksamisi nähtud
leopardhaid. Mina nägin tõesti ainult sabaotsa. Kolmas sukeldumine
Hin Musans, kus oli tugev hoovus. Vee peal oli seal selline tilluke
majakaga tipp, kuid vee all siiski veidi laiem ala. Sinna oli viidud
ka betoonist kuubikuid, mille vahel varjasid ennast mitmed suured
kalad. Pinnale tõustes selgus, et vahepeal oli sadama hakanud.
Neljanda sukeldumise eel hakkas juba hämarduma ja vette läksime
juba peaaegu pimedas. Koc Doc Mai´l on kaks koobast. Nägime suurt
mureeni. Kahjuks otsustas minu lamp hääbuda ja kustuda ning selle
tõttu lõpetasime sukeldumise plaanitust varem. Vahepeal oli hakanud
müristama ja välku lööma. See oli omamoodi kogemus, vaadata eemal
sähvivat välku ja ise olla vannisoojas vees.
Teine
sukeldumise päev oli rahulikum. Kaks sukeldumist. Esimene King
Cruiser vrakk, mis on katamaraani tüüpi suur laev. Teine
sukeldumine oli Anemone Reef, mille nimi reedab, mida seal kohata
võis. Nägime lisaks klounkaladele ka lõvikalu ja skorpionkala ning
erinevas suuruses mureene. Mõned neist alles väga pisikesed.
"The future belongs to those who believe in the beauty of their dreams." /Eleanor Roosevelt/
No comments:
Post a Comment