Ankur, trepp ja Wilga...

Isiklik hooaeg kohalikes vetes küll avatud, aga tööelu on viimasel ajal olnud väga pingeline ja tihe, seega muu elu on jäänud tahaplaanile. Sõna otseses mõttes on saanud mitu nädalat järjest olla pidevalt lennus. Samas suvi on alles ees ja ma ei vannu veel oma eesmärkidele alla.

Eile Leetses sai tehtud rahulik sukeldumine (5,4m 71min). Nähtavus oli hea (5-7m). Ilm oli suurepärane. Sai astangut otsitud, kahte lestakala nähtud ja veealuses "kõrbes" jalutatud (nii kaugele kui silm ulatus oli mustreid täis puhas hele liiv). Sündmus oli sukeldumise lõpupoole leitud ankur, mis oli vetikatega kaetud, kuid selgesti eristatav.
Päris ilma viperusteta see käik samas ei läinud. Algne plaan oli minna majaka poolsest küljest pangast alla. Kohale jõudes selgus, et treppi ei eksisteeri enam tema endisel kujul. See tegi sealt alla saamise peaaegu võimatuks. Nii saigi otsus jooksvalt langetatud Leetse kasuks.

Informatiivne plank pooleli oleva trepi kõrval väitis, et trepi rekonstrueerimise tööd peaks lõppema 22. juunil, aga arvestades eilset seisukorda seal, siis tundus see liiga optimistlik.

Homme on plaan proovida ise ära Wilga 35A juhtimine. Kuigi see kestab lühikese hetke, olen ma ikkagi juba mõnda aega elevil sellele mõeldes.  Lennuilma pidi igatahes olema.