Egiptus

Ilmateade hoidis meid nädal enne lendu väikses ärevuses, sest prognoosid lubasid, et temperatuur langeb Sharm el Sheikhis 21 kraadini, mis eelnevatele kogemustele tuginedes toob kaasa õhtuse jaheduse. Õnneks kujunes nädal siiski mõnusalt soojaks, kuigi kohati veidi tuuliseks. Kolm päeva merel ja nädal ka üldiselt möödusid kiiresti.

Laguna (19,8m 50min) kulges rahulikult. Kohalik giid näitas palju pisikesi elukaid, keda muidu tähele ei paneks. Fiddle Gardenis (29,3m 53min) sai näha amforate jäänuseid, mis olid osaliselt eluga kaetud. Ras Bob (20,9m 53min) kulges taas rahulikult.Teise päeva teisele sukeldumisele Middle Gardenis (22,1m 49min) eelneb üks lugu, mis sai alguse Võrust. Nimelt suvel olin ma külaliseks sõprade pulmas ja abiellumisel on teatavasti traditisioon saata ära pruudi vana nimi. Pruut kirjutas oma nime kividele (igale üks täht) ja jagas need siis pulmakülaliste vahel ära. Palve oli, et kivi tuleks kuhugi viia ja siis see viimine jäädvustada. "L" tähega kivi, mis sattus minu kätte, on nüüd Punases meres kenasti oma koha leidnud. Ma valmistasin kohaliku videomehe ette, et on väga oluline saada see kivi aktsioon pildile ja videole. Kas kultuurilistest erinevustest tulenevalt või mõnel muul põhjusel läks videomees väga emotsionaalseks selle loo peale. Peale hüppamist umbes 20m peal peatusime ja peale märguandeid lasin ma kivil kukkuda. Videomees oli valmis ja sai kõik kenasti jäädvustatud. Mul hakkas kohe kuidagi kergem, eks ma veidi pabistasin ikka, et kuidas selle kõigega läheb.

 

 

 

Teine suurem atraktsioon selle sukeldumise käigus oli Napoleon kala, kelles (vist veidi endale ootamatult) leidis ennast meie kolmeliikmelise seltskonna kõrvalt. Saades tähelepanu osaliseks otsustas ta otsa ringi pöörata ja tagasi minna. Tal oli täpselt selline veidi tülpinud "pagan jälle need turistid" nägu peas. Sama rahulikult nagu ta oli meieni jõudnud, sama rahulikult liikus ta meist eemale.

 

 

 

 

Temple (18,2m 45min) ja sellele järgnenud Ras Umm Sid olid minu jaoks uued kohad. Merel oli tuuline ja kõigi jaoks oli mõnusam hoida rohkem rannaäärde.

 

Ras Umm Sid (27,6m 38 min) sukeldumine kujunes semi-driftiks, mille jooksul liikusime rohkem mööda seina. Tunda oli hoovust. Seina küljes on korallide (Fan Coral) põõsastikud, mis meenutavad välimuselt pitsi. Nende ümber ja vahel toimetavad erinevad pisikesed kalad. Kohtasime kokku kolme skorpionkala. Üsna nähtamatud on nad esmapilgul, üks kes redutas seina peal reetis ennast väikese tõmblusega. Kuna olen oma uue vestiga alles harjumas, siis need kuus sukeldumist tulid kasuks. Selgeks sai ka see, et vist on aeg hankida endale raskemad lestad.

Ma olen alati olnud paras "jänes" ja kartnud igasuguseid asju. Sukeldumine on endiselt minu jaoks eneseületamine. Tundsin seda ka sel korral, kuid palju vähem, kui eelmistel kordadel. Sukeldumine on mind samm haaval muutnud teistsuguseks.

Muu elu Sharmis oli rahulik ja suhteliselt tavapärane.Turul ja Naama Bays nagu ikka kohtab erinevaid inimesi, mõni tüütum kui teine, aga mind see enam ei häiri. Kes ei oska muidu elus "ei" öelda või ennast kehtestada, siis see kohta oleks harjutamiseks väga hea. Mäletan esimest korda Sharmis ja kuidas mind väsitas näiteks Naamba Bays jalutamine. Nüüd oli tore lihtsalt lonkida, inimesi vaadata ja Starbucksi frappuccinot juua, sest õhk oli soe ja väljas oli olla super.

 

 

Courage is resistance to fear, mastery of fear, not absence of fear.

/Mark Twain/

Diversnight 2012

Selle aastane Diversnight tõi Rummu 30 inimest, kes kõik korraga siis vee alla läksid. Tuul oli tugev ja riiete vahetamiseks püstitatud ahjuga telk oli igati abiks. Vette said kõik lõpuks kenasti ja õigeaegselt. Esimese meetri peal, kui vesi kapuutsi imbus oli korraks lõikavalt külm ja siis nägu harjus. Ma olin ennast valmistanud ette hullemaks oma märjas ülikonnas. Tegelikult oli palju kergem. Nähtavus oli täitsa hea, kuna suundusime kaaslasega suuremast massist veidi eemale. Vähke ei kohanud, aga kaks kala sattus teele ja muud räbu (rehvid, pudelid jne). Kokku 20 min (max 8,3m) öist sukeldumist 7 kraadises vees. Igati fun J

Suur tänu korraldajatele!

Sügis käes

Ilmad on juba sellised, et võib vist teha kokkuvõtte. Aasta alguses said kirja mõned eesmärgid. Elu on näidanud, et ma ei jõua suvel ikka nii palju sukelduma kui tahaksin. Sel korral võib öelda, et päris hästi läks.

15 sukeldumist kokku ei tulnud (4 jääb puudu praeguse seisuga), aga öösukeldumine sai tehtud Rummus (20.09.12 - 66min, 8,8m, vesi 16). Kalu ja vähke oli tunduvalt rohkem, kui eelnvalt tehtud päevastel kordadel Rummus näha sai. 

Egiptus on endiselt üks lihtsamaid sihtkohti, kus on päike ja sukeldumine. Hommikul hakkad minema siit vihmasest ja hallist Eestist ning õhtuks oled jälle suves. Veebruari käik läks korda ja loodan, et taas on võimalik minna sinna ka novembris sünnipäeva pidama.

Jää alla ma sain, aga seda ei saaks sukeldumiseks nimetada. Pigem selline korraks piilumine ja siis ruttu tagasi. Allveekabe läks kenasti, kuigi mu selg hakkas lõpuks ikka roppu moodi valutama.

Ja ka #50 sai lõpuks teoks:)

Muse

Uus BCD ootas juba mitmendat nädalat oma esimest sukeldumist. Ma ei olnud pikalt päris kindel, millist vesti ma tahan. Nüüd lõpuks sai siis otsus langetatud Seacsub Muse kasuks. Kirjade järgi on see spetsiaalselt naistele disainitud. Iseenesest näeb välja kena ja on kerge. Õhukott meenutab tiiba ja integreeritud raskused küljel kinnituvad klambriga oma pesasse. D-rõngad on metallist ja õlarihmade pikendamine õnnestub kenasti ka kindaga. Ühest küljest on vest olemuselt väga lihtne, teisest küljest on kõik vajalik olemas. Vees käitus väga hästi. Rummus oli täna ilus ilm (küll veidi ehk tuuline). Ja vesi kohati suisa kees sukeldujatest:) (#54 68min, 5,3m)

 

Rummu 28.08.12

Prognoos lubas küll päikest, kuid reaalselt oli tegemist suhteliselt halli päevaga. Vesi see eest oli Rummus endiselt soe (18 kraadi) ja nähtavus ka väga hea. Eesmärk oli minna "niidirulli" peale, mida me siiski hoolimata pingutustest sel korral üles ei leidnud. Muidu oli rahulik kulgemine (max 9,8m ja 66 min). Suhteliselt kalda ääres oleva koerakuudi juures ilmus kuskilt ootamatult üks kivi (õnneks väike), üles tulles oli ka näha, kes arvatavalt selle kivi viskas. Suurema kivi puhul oleks õudne hakanud, juhus on ju pime.

 

Augusti algus vees...

14.08.12 Leetse
Eile olime taas Leetses. Ilm oli tuuline ja lained olid korralikud. Vette saamine läks üllataval kombel lihtsamalt kui veest välja saamine. Nähtavust oli 1-2m ja sakutas mõnusalt. Tegemist oli huvitava kogemusega. Max 4,4m ja 24min.

10.08.12 Männiku
Oma esimese avavee tegin ma 2009 aasta augustis just Männikul ja kursuste raames on ikka seal saanud sukelduda. Väike nostalgia. See koht oli sel korral aga paneeliga kinni pandud. Lisaks sellele oli põhi korralikult kasvusid täis. Seal kus tavaliselt oli olnud 3m, siis nüüd sai ujuda kasvude kohal ja vaevu 1,5m vees. Traditsioonilised ploomid said lõpus siiski nähtud ja suuremat sorti haugi õnnestus samuti silmata.

Tulid ka fotomeenutused juulis Äntus sukeldumisest:

Fotod: Indrek Kõlu

#50 Rummu

...ja nii saigi jõutud 50ndani. 04.08.12

Some thoughts...

• The ONLY time you have too much air is when you're on the surface.
• Never let your dive gear take you somewhere your brain didn't get to five minutes earlier.
• Always try to keep the number of ascents you make equal to the number of descents you've made.
• You start with a bag full of luck and an empty bag of experience. The trick is to fill the bag of experience before you empty the bag of luck.
• It's always a good idea to keep the regulator in your mouth as much as possible.


Good judgment comes from experience. Unfortunately, the experience usually comes from bad judgment.

Äntu

Nädalavahetus viis kodukanti ja laupäeval sai tehtud kaks sukeldumist Äntus. Mulle oli see esimene kord seal sukelduda. Sinijärv oli külm (8 kraadi), karge ja väga selge. Ühe allika kohal virvendas vesi eriti tugevalt. Päike sillerdas ja joonistas mustreid põhjale. Valgejärv hetkel väga hea nähtavusega ei ole, aga palju soojem (17-18 kraadi). Üks üksildane vähk puges ruttu peitu ja väikesed kalad tiirutasid aeg ajalt ringi.

Lend

Eelmises postituses sai Wilgat mainitud. Tol päeval ilm tõesti soosis ning Kuusiku lennuväli oli rahvast ja sagimist täis. Tore kogemus oli tunda, et mida võiks ühe väiksemat sorti lennuki juhtimine endast kujutada. 

Tänud Tallinna Aeroklubile ja sõbrale, kes selle kingituse tegi.

Ankur, trepp ja Wilga...

Isiklik hooaeg kohalikes vetes küll avatud, aga tööelu on viimasel ajal olnud väga pingeline ja tihe, seega muu elu on jäänud tahaplaanile. Sõna otseses mõttes on saanud mitu nädalat järjest olla pidevalt lennus. Samas suvi on alles ees ja ma ei vannu veel oma eesmärkidele alla.

Eile Leetses sai tehtud rahulik sukeldumine (5,4m 71min). Nähtavus oli hea (5-7m). Ilm oli suurepärane. Sai astangut otsitud, kahte lestakala nähtud ja veealuses "kõrbes" jalutatud (nii kaugele kui silm ulatus oli mustreid täis puhas hele liiv). Sündmus oli sukeldumise lõpupoole leitud ankur, mis oli vetikatega kaetud, kuid selgesti eristatav.
Päris ilma viperusteta see käik samas ei läinud. Algne plaan oli minna majaka poolsest küljest pangast alla. Kohale jõudes selgus, et treppi ei eksisteeri enam tema endisel kujul. See tegi sealt alla saamise peaaegu võimatuks. Nii saigi otsus jooksvalt langetatud Leetse kasuks.

Informatiivne plank pooleli oleva trepi kõrval väitis, et trepi rekonstrueerimise tööd peaks lõppema 22. juunil, aga arvestades eilset seisukorda seal, siis tundus see liiga optimistlik.

Homme on plaan proovida ise ära Wilga 35A juhtimine. Kuigi see kestab lühikese hetke, olen ma ikkagi juba mõnda aega elevil sellele mõeldes.  Lennuilma pidi igatahes olema.

Kevad

Juba eelmisest nädalast alates valdab mind mingi sisemine rahutus. Eks eelkõige saab selle saabuva kevade süüks ajada. See on selline "tahaks midagi uut ja põnevat kogeda" rahutus. Täpselt ei teagi, et mida.

Samas lähevad ilmad aina ilusamaks ja ma ootan pingsalt seda esimest sukeldumist, millega oma isiklik hooaeg kohalikes vetes avada. Aprill on märja jaoks aga kahjuks veel liiga külm (vähemalt mina hindan liiga külmaks) ja kuiva soetamiseni pole ma senini veel jõudnud. See on nimekirjas, aga hetkel on tähtsamad regu ja BCD. Mais peaks olukord juba selline olema, et kannatab ka 7+7 märjaga.

Vaatasin oma eesmärke üle ja leidsin, et tuleks jätkata ka erialakoolitustega (eelkõige EANx ja Deep). Ja DAN vajab ka uuendamist:)

Kokku olen viibinud vees 28h ja 17min. Järgmine kord peaks olema mul 45. sukeldumine. Huvitav, kas jõuan ka kunagi selleni, et numbritel pole enam tähtsust.

All great achievements require time /Maya Angelou/

Shadow Divers

See raamat sattus üsna juhuslikult mu kätte, kui otsisin sukeldumisega seotud kirjandust. Pealkirja järgi võiks arvata, et tegemist on mingi kummituste looga, aga tegelikult kirjeldatakse grupi sukeldujate teekonda, mõtteid ja juhtumisi seoses II maailmasõja aegse allveelaeva leidmise ja tuvastamisega. Ühel hetkel üksi sügaval ja pimeduses võibki sukeldujast saada shadow diver, kes muutub varjuks vraki enda varjude hulgas. Vrakk ise on üsna armutu. Esiteks ei avalda ta kuidagi oma identiteeti ja jääb pikaks ajaks nimetuks. Asjaosalised kutsuvad teda U-Who. Teiseks võtab ta selle aja jooksul mitme sukelduja elu.

Mis juhtub selliste sukeldumiste puhul, mis toimub kellegi peas ja miks vahel kõik valesti läheb. Kirjeldused sellest, kuidas tekib paanika ja kuidas see saatuslikuks võib saada.

Lisaks sukeldujatele on autor portreteerinud ka mehi, kes selle allveelaevaga koos hukkusid. Millised nad oli, millised olid nende perekonnad ja suhted teistega. Autor on põiminud mineviku ja oleviku kokku ning liitnud üheks tervikuks, mille keskmes on see sama allveelaev, mis ühendab sukeldujaid hukkunud meeskonnaga.

Mõned mõtted raamatust:

It is not that they chose to die, but rather that they could no longer figure out how to live.

A good diver reveals himself in the way he gears up. He is at one with his equipment.

The diver himself hears two primary sounds: the hiss of his regulator on his inhalation and the booming gurgles of his bubbles on his exhalation; together they are the metronome of his adventure.

“Always answer the first problem immediately and fully,” they said, “or you’re fucking dead.”

Shipwrecks are where the food chain poses for a snapshot.

***

Kuidas saab kontrollida, kas oled sukeldumisest sõltuvuses:

17. You spit on your car windshield to prevent it from fogging up.

aquaviews.net

Jää

Kui ma eelmisel aastal umbes samal ajal tahtsin esimest korda jääsukeldumist proovida, siis oli hall ja sombune päev ning me sõitsime selleks Saadjärve äärda. Kõik lõppes sellega, et saag ei ulatunud jääst läbi ja lõpuks andis järele ka kett. Seega bad luck ja ürituseks see jäigi.

Täna olid kõik tingimused ilusaks sukeldumiseks täidetud. Auk oli olemas ja õiges kohas. Ilm oli suurepärane, päike paistis ja tuult praktiliselt ei olnud. Samuti piisas ainult Rummu sõitmisest, et kõike seda nautida.


Kahjuks ei tulnud ma ise väga hästi toime. Mul on endiselt see viga, et kui tegemist on täiesti uue situatsiooniga, siis mul on liiga palju närvi sees selle tõttu, et ma ei tea, mis mind täpselt ees ootab. Alla ma sain (4,6m), ringi jõudsin ka vaadata hetke. Nähtavus oli hea, valgust oli palju. Sealt edasi tekkis ebamugavustunne, kuna ma ei saanud oma kinnastega (sellest on kaua möödas, kui kindaid kasutasin ja need on ennegi probleeme põhjustanud) toimetatud oma asju. Sealt edasi abitusest tingitud hirm ja sukeldumise lõpetamine.

Samas õppisin ma taas endale olulist. Esmalt sain teada, et jää all olemine kui fakt mind iseenesest ei hirmuta ja järgmine kord ma ka enam-vähem tean, mida oodata. Teiseks tuleb mul endiselt enda peas rohkem tööd teha enne uusi olukordi. Kolmandaks tuleb mul kinnastega sõbraks saada. Pigem lähen enne õhematega.

Kui avaneb võimalus, siis proovin veel sel aastal uuesti ja kui mitte, siis järgmisel aastal jälle.  

Sharm el-Sheikh

Pühapäeval saabudes oli õhtul Sharmis suisa külm. Viiest korrast vist üldse kõige jahedamate ilmadega reis. Muus mõttes aga üks väga hea nädal.

Esmaspäeval sai lõuna ajal  tehtud alustuseks kaldast check dive (Tiger Bay, 36,9m 38min). Sel korral oli meri täis suuri siniseid millimallikaid, mis igal sammul vaikselt sinust mööda õõtsusid. Nähtavus oli üldiselt kehvem kui eelmistel kordadel. Eriti palju oli sel sukeldumisel näha sinisetäpilisi raisid (Taeniura lymma). Samuti kohtasime suurt ja graatsilist Lionfish´i.

Teisipäeval oli merel tuuline ja seega oli Hushasha ideaalne paik, kus päev veeta. Minu jaoks uus ja põnev koht. Esimene sukeldumine 29,9m 39min. Hoolimata 7mm kalipsost hakkas lõpupoole ikkagi veidi külm. Teine sukeldumine 23,6m 31min ja sel korral ainuke sukeldumine, mille puhul ma endaga rahule ei jäänud. Ehk siis igal korral õpin ma midagi, mis iseenesest on hea.

Kolmapäeval veetsin päeva sukeldumiskeskuse laeval. Sõitsime Ras Mohammedi. Seltskond jagunes itaallasteks ja venelasteks, peale nende üks belglane ja siis mina. Kuigi meid jaotati mitmesse gruppi, siiski oli tükk tegemist, et kõik vette saaksid. Enne mõlemat hüppamist käis tohutu sahmimine ja giidid püüdsid vaheldumisi itaalia ja vene keeles kogu seda asja hallata. Ma katsusin esimeste hulgas riides olla ja vaadata, et mul kõik olemas oleks ja keegi mulle obadust kogemata ei annaks.

Ras Mohammedi rahvuspark asub Siinai poolsaare lõunatipus ja maist kuni septembrini pakub kogu territoorium haruldasi vaatepilte tuuna ja barrakuuda parvedest, napoleon kaladest, raidest ja kilpkonnadest. Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele.

Esimene sukeldumine Ras Ghozlan ( 28,5m 38min) oli rahulik ja suhteliselt sündmustevaene.


 
Päeva teise sukeldumise Shark/Yolanda (27,6m 43min) juures pani laev meid maha suure sinise kohal, mis viis osad grupist hetkeks rööpast välja. Mulle oli see teine kord seda kohta külastada ja seega teadsin enam-vähem, mida oodata. Sel korral nägin palju rohkem ja hoovused ei tekitanud sellist ebamugavustunnet nagu eelmisel korral. Shark/Yolanda on huvitav ja vaheldusrikas. Nägime eemalt kilpkonna, kahjuks pani ta meie kampaaniat nähes kiirelt ajama. Kaks krokodillkala (Crocodile fish Cymbacephalus beauforti ) lamasid kenasti kõrvuti nagu joonlauaga sätitult. Üks suur mureen piilus oma peidupaigast, saba ühelt poolt ja pea teiselt poolt paistmas. Giid üritas teda veidi saba poolt utsitada, et ta välja ujuks, aga mureen ei allunud provokatsioonidele ja jäi oma peidupaika.

Neljapäeval taas minu jaoks täiesti uus koht Ras Ghamila (27,6m 43min). Seal ujus meist mööda  barrakuudade (Sphyraena) parv. Üks nendest jäi meid pikalt uudistama ja lasi endale paari meetri lähedusse enne kui edasi liikus. Ras Ghamila on jalutuskäik ilusas korallaias. Väga suurepärane paik.

Päeva teine sukeldumine Jackson Reef (34,6m 42min). Hiigel grouper, kes seal elab, oli kodus ja meil õnnestus teda ka kohata. Tänu sellel, et hoovus oli nõrk, õnnestus minna Woodhouse poolse platoo servani ilma, et oleks olnud suurt ohtu hoovuse poolt välja lennutatud saada. See tegi sel korral sukeldumise sinna palju erilisemaks. Kui eelmisel päeval oli liikumine toimunud gruppides, siis Ghamila ja Jackson sai tehtud kahekesi. Hoopis rahulikum õhkkond.

Reedene sõit Nabqi aastapäeva tähistama toimus väikese seltskonnaga. Nabq on ilus ja rahulik oma mangroovi salude, selge sinise vee ja beduiini hüttidega.



 

 

Aitäh Sinaistar! Kel soov Sharmis merele minna, siis kindlasti nende abiga saab seda teha:)

Every day we should hear at least one little song, read one good poem, see one exquisite picture, and, if possible, speak a few sensible words. /J.W. Goethe/

SSH

...kuna olukord Egiptuses endiselt suhteliselt rahulik ja muid takistusi ka hetkel pole, siis võib hakata kohvrit pakkima.

Allveekabe

25. koht allveekabes (kokku 43 osalejat).
Üritus leidis päris palju kajastamist ka erinevates meediakanalites.

Allveekabe lehekülg

Kuidas saada sukeldujaks?

Average Joe becomes Scuba Joe:)

Millega võrrelda sukeldumist?

Tundmatu(d) autor(id) on öelnud järgmist:

Diving is like sex:

·         the first time you try you are nervous but it is still the best thing you ever tried

·         the more you do it the better it gets

·         as you do it with more people you learn new techniques

·         with experience  you can do it longer and deeper

·         if you enjoy sex you'll love diving

Eesmärgid

Selle aasta peamine märksõna saab olema praktika:

1.       teha Eestis sel hooajal vähemalt 15 sukeldumist (sh öösukeldumine),

2.       kui töö ja muu elu lubab, siis olla veebruaris nädal Egiptuses ja teha rohkem sukeldumisi kui viimati novembris,

3.       minna jää alla – kui muidugi ilm seda võimaldab,

4.       mitte väga palju häbi teha endale ehk siis saavutada mingi enam-vähem normaalne tulemus allveekabes (saab olema esmakordne kogemus).

Eesmärkide täitumise korral peaksin suvel jõudma ka oma 50.nda sukeldumiseni.  No vaatame, kuidas sellega läheb.

The future is called "perhaps," which is the only possible thing to call the future. And the only important thing is not to allow that to scare you. /Tennessee Williams, Orpheus Descending, 1957/